Alkoholiaktsiisi kehtestamisel sellisel kujul nagu see on praegu, on majanduskuritegu. Vähe sellest, et laekus prognoositust oluliselt vähem maksutulu, kukkus katastroofiliselt ka turismist saadav tulu – mis küündib ~150 miljoni euroni aastas. Seetõttu kannatab ka Eesti kultuuri-, meelelahutus- ja turismimajandus. Eesti toetab naaberriikide majandust lisaks kõrgele alkoholiaktsiisile ka kütuseaktsiisiga.

Lisaks elektrienergia kallis hind ei ole naaberriikidega konkureeriv. Eestil on seetõttu jäänud saamata suured investeeringud maailma tipptegijatelt – kes oleks loonud tuhandeid uusi töökohti ja tõstnud eksporti. Eesti asemel valitakse Soome, kuna seal on suurtarbijatele odavam elekter. Eestit turundatakse kui e-riiki kuid suuri andmekeskusi siia rajada ei ole majanduslikult kasulik, kuna Soomes on elekter odavam. Aktsiisi kehtestamisel peab suuremat tulu saama nii riik kui ka majandus ja sellest võitma rahvas. Tulu tuleb koguda sealt, mis ei too kaasa riigile ja kolmandatele pooltele kahju. Näiteks keskkonnareostuse trahvidest. Trahvitulu suurendamiseks tuleb luua efektiivne lahendus – tasustatud „vilepuhumine” ja parem inspektorite töökorraldus. Nii saab ka Eesti puhtamaks.